ASVA PUHKEKÜLA – AJALUGU, HOBUSED JA PUHKEMAJAD SAAREMAAL

Asva puhkeküla pakub mönusat saaremaist puhkust – majutus, hobused ja vaatamisväärsused.
Oleme pereettevõte, kel ligi paarikümneaastane hobusekasvatuse kogemus. 2016. aastal avasime Asval ka puhkekompleksi, kus põhiliselt suveperioodil on võimalik tõeliselt saaremaist puhkust veeta.

MUINASLINNUS

Linnuse taassünd – Asva Viikingite küla
Inspireerituna AsKuigi esmalt rajati linnus Asvale juba pronksiajal, siis ajaloolaste viimaste arvamuste kohaselt on linnus ca 2000 aastat hiljem ehk varasel viikingiajal uuesti kasutuses olnud ja nii saame täna väita, et mingil ajal tegitsesid siinmail ehtsad viikingid.
Sellest inspireerituna kerkib ka Asva vahetusse lähedusse tänapäevaste sugemetega viikingite küla. Allpool toodud erinevad versioonid kunagise linnuse võimalikust väljanaähgemisest eri ajastutel.

Tutvu linnuse plaanide ja esialgsete makettidega:

Asva muinaslinnus andis nime tervele kultuurile
Tänase Asva küla tagusel madalal heinamaal, otse Asva Hobusekasvatuse naabruses paiknes muinasajal kuulus linnus. Asva linnusasula on Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatud asulaid, mis on nime andnud tervele kultuurile – Asva kultuur. Asva kultuur on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine.

Muinaslinnuse kirjeldus
Seljak, millel asula paiknes, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri taganenud mitme kilomeetri kaugusele. Kunagisele saarekesele rajatud asula kogupindalaga 3500 m2 oli ümbritsetud kivi- ja võib-olla ka puutaraga. Juba 9. sajandil eKr püstitatud kivitara oli 1,3–1,6 m lai ja paarsada meetrit pikk. Selle taga paiknesid hooned, neist osa muld-, osa kivipõrandatega. Osades hoonetes olid olnud maasse süvendatud lõkkekohad, mille ümbrusest leiti rohkesti savinõukilde ja luujäänuseid.

Nelja välja kaevatud koldekoha läheduses esines valamisvormide ning muude pronksivalamistarvete katkeid, mistõttu neid võib pidada pronksivalamistöökodade jäänusteks. Asvalt välja kaevatud keraamika, kokku enam kui 32 000 savinõukildu, viitab sealsete inimeste laialdastele sidemetele naaberaladega.
Sellele, et oma põhitoidu hankisid Asva elanikud maaviljelusest, viitavad kohati savinõude pinnal säilinud odra-, kaera- ja nisuterade jäljendid. Leitud on sarvest adrateri, luust linakammide ja ropsimõõkade tükke. Asva ulukiluudest kuulub 88% hülgele, mis koos mõningate luuharpuunidega osutab hülgepüügile kui ühele sealsete elanike tähtsaimale elatusallikale. Üsna palju saadi ka mets- ja koduloomade luid.

Häving Kaali meteoriidi tules?
Asva esimesed ehitised on püsinud mõnisada aastat ning põlenud maha umbes 7. sajandil eKr. Arheoloogiliste kaevamiste põhjal on selge, et linnus hävis kõikehaaravas tulekahjus, mis võis olla tingitud Asvast 20 km kaugusele kukkunud Kaali meteoriidi lööklainest.

Täie kindlusega Asva põlengut siiski meteoriidikatastroofiga seostada ei saa. Tegelikkuses on enamik Eesti linnuseid kunagi mingil põhjusel maha põlenud ning Asvast vaid 5 km eemal asunud Ridala enam-vähem samaaegse põlengu põhjuseks näibki olevat olnud pigem sõjaline konflikt.

Üsna varsti peale tulekahju on Asva linnus uuesti üles ehitatud, varasemast mõnevõrra tugevamate kindlustustega. Rohkemat tähelepanu pöörati nüüd maapoolse külje kindlustamisele, kuhu kuhjati muldvall, sellele puust ja kividest kaitsetara. See linnus on põlenud maha arvatavalt juba mõnikümmend aastat hiljem, ajavahemikul 630–510 eKr. Nõrku asustusjälgi on Asvast ka veel ajaarvamise vahetusest

Muinasaegne rahvusvaheline pronksikaubandus
Arheoloog Valter Lang on seostanud kindlustatud asulaid rahvusvahelise pronksikaubandusega, kuna need asuvad põllumaadest eemal omaaegse ranniku läheduses ning neilt on leitud rohkesti pronksivalamisjääke. Võimalik, et neis elatigi vaid hooajaliselt, laevateede kasutamise ajal. Kaevamiste käigus pole selgunud, kas osa kindlustatud asulate hoonetest võiks olla olnud ülejäänuist suuremad või uhkemad ning seega kuulunud pealiku perekonnale. Osalemine rahvusvahelises pronksikaubanduses eeldab siiski ühiskonnas välja kujunenud eliidi olemasolu, kelle võim põhineski ilmselt suurel määral kaubanduse ja prestiiźkaupade üle kehtestatud kontrollil.