Kahtla majakas (Laidunina tuletorn)

Laimjala vald, Kahtla laid, Saaremaa
Laidunina endine tuletorn asub Saaremaa kagurannikul Kahtla laiul ning oli algselt mõeldud Liivi lahe põhjaosas orienteerumiseks. Historitsistlikus stiilis tuletorn on ehitatud tüüpprojekti järgi, mille autoriks võib pidada sõjaväeinsener Aleksandr Jaronit, kuna teadaolevalt tegeles just tema samal ajal tuletornide ehitusega. Maakivist esimene korrus on kuusnurkse põhi- plaaniga, ümara kujuga ülaosa on punasest tellisest. Fassaadi kaunistavad dolomiidist akendepiirded ja konsoolsetele kaartele toetuv ehiskarniis.
http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/saaremaa/laidunina

Pireti kivi

Kõiguste küla, Laimjala vald, Saaremaa
Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab.
Hea teada: Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m.
https://www.puhkaeestis.ee/et/pireti-kivi

Kahtla kirik (Laimjala õigeusu kirik)

Kahtla küla, Laimjala vald, Saarelmaa
Praegune bütsantsi stiilis põllukividest krohvitud ristikujuline kumera kiivriga kuppelkirik valmis 1873. aastal preester Joann Panovi teenimise ajal ja pühitseti Vassiili Suure auks.
http://www.laimjala.ee/kahtlakirik.php

Laimjala Rahvamaja

Laimjala vald, Saaremaa
1933. aastal ehitati Laimjala mõisatall ümber rahvamajaks, millest sai rahva kooskäimise koht. Laimjala Rahvamaja õnnistati 29. oktoobril 1933. aastal
https://www.facebook.com/laimjala.rahvamaja?ref=ts&fref=ts

Maasi ordulinnuse varemed

Maasi ordulinnuse varemed asuvad Orissaare Leisi maantee 4. km -lt 500 m põhja pool.
Maasilinna linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks). Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus. Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Senini oli näha vaid küngas ning mõni müürijupp, nüüd aga on märgata, et seal oli suur ehitis.
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=336

Orissaare staadioni tamm

Kuivastu maantee 24A, Orissaare alevik, Orissaare vald, Saaremaa
Orissaare staadion on eriline mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Nimelt sirgub keset staadionit võimas tammepuu. Staadioni ehitamise ajal jäi Nõukogude aegse tehnika ramm tamme omale alla ja puu jäi maa seest välja juurimata. Nüüdseks on kõik ühe „lisamängijaga“ staadionil nii harjunud, et puud ei panda võistluse käigus enam tähelegi. Üleeuroopaliselt sai tamm kuulsaks 2015 aasta algul, mil see võitis Euroopa aasta puu tiitli.
https://www.puhkaeestis.ee/et/orissaare-staadioni-tamm-euroopa-aasta-puu-2015

Oti mõis

Kuressaare – Laimjala – Kuivastu maantee 50 kilomeetrilt 2 km kagu suunas.
Oti Mõis – vanim parunimõis Saaremaal, Eestis, Läänemere rannikul, mida mainiti esmakordselt ajalooallikates 1309. aastal.
http://www.otimanor.com/est/index.php

Mihkel Ranna dendraarium

Saaremaal Pöide vallas Neemi külas.
Mihkel Ranna dendraarium on Saaremaal Pöide vallas Neemi külas asuv dendraarium, millele pani 1925. aastal aluse küla sepp Mihkel Rand (1871–1958). Aed on rajatud paerähale, kuhu puude ja põõsaste istutamiseks tuli raiuda augud ja täita need mullaga. Dendraariumis on üle 100 puu- ja põõsaliigi, teiste hulgas hõlmikpuu, hiibapuu, valge ja must mooruspuu, kaukaasia nulg jpt. Aeda kaunistavad väike bassein, tammepuust pingid ja omapärased kivid. Dendraariumis on kevadest sügiseni avatud RMK teabepunkt. Aed on külastajatele avatud aastaringselt. Maja seinal on infotahvel, sees väike ekspositsioon. Taimede juures on liiginimed. Giidi teenus ettetellimisel.
http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/mihkel-ranna-dendraarium

Pöide Maarja kirik

Saaremaal Pöide vallas Pöide külas
Pöide Maarja kirik on Saaremaal Pöide vallas Pöide külas asuv kindluskirik, mida kasutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pöide Maarja kogudus. Kirik kuulub Eesti vanimate kiviehitiste hulka
Juba kaugelt vaadates domineerib Pöide Maarja kirik ümbritseva tasase maastiku keskel ning mõjub oma massivsuses pigem linnuse kui jumalakojana. Pöide kiriku ajalugu ongi tihedalt seotud Saaremaa kindlustamisega keskajal. Saare idaosa kuulus Liivimaa ordule, kes oma valduste peamise tugipunktina rajas 13. saj, II poolel Pöidele linnuse. Viimsae lõunaküljel paiknes ka kabel; selle kahevõlvikulise pikihoone müüristik moodustab praeguse kiriku tuumiku. Omapärasena on jälgitavad sellest kabelist pärinevate romaanipäraste ümarkaarsete portaalide säilmed nii pikihoone põhja – ja lõunaküljel.
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=359

Kahutsi maalinn

Saare maakonnas Pöide vallas Pöide külast umbes 2 km kaugusel läänes, Kahutsi küla territooriumil.
Pöide maalinn ehk Kahutsi maalinn ehk Kahutsi linnus ehk Iruste maalinn on Saaremaa üks suuremaid muinasaegseid ringvall-linnuse tüüpi linnuseid. Maalinn asetseb kuni 5 m kõrgusel loodusliku seljaku kirde poolsel osal. Suhteliselt tasase, 0.3 cm – 1,3 m paksusega kultuurikihiga oaalse kujuga linnuseõu on 3700-3800 ruutmeetrit. Ringvalli kõrgus siseküljelt on 5,70 m, välisküljelt aga kuni 11 m. Ringvalli ehituseks on kasutatud maakividest ja mullast. Maalinnal on kaks kinnivarisenud väravakäiku. Linnuseõue keskel asetseb kividega täidetud lohk, mis võib olla muistne kinniaetud kaev.
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=306

Koigi raba matkarada

Sõita mööda Kuressaare-Laimjala maanteed 45 km. Sealt näitab suunaviit vasakule „Koigi matkarada“. Sõita läbi Koigi küla umbes 3 km ja jätta auto parklasse.
Koigi soostik on mitmelaamaline raba Saare maakonnas Laimjala ja Pöide valla maadel. Koigi raba asub Saare Maakonnas Ida-Saaremaal. Soostiku üldpikkus lõunast põhja on umbes 14km ja idast läände umbes 3 km, tema pindala on umbes 4000 ha, millest maastikukaitseala moodustab 2369 ha. Üldpindalast on järvede ja saarte pindala 270 ha. Põhjapoolset 835 ha suurust osa nimetatakse ka Marjasooks, 1770 hektarist keskosa Tagavere – Tumala maanteest kuni Koigi järveni Kareda sooks ja 1605 ha suurust lõunapoolset osa Koigi sooks. Koigi rabast ligi poole moodustavad madalsood, vähem on esindatud raba- ja siirdesood.
http://www.hot.ee/koigiraba/yldinfo.htm

Saarte Terviserajad, Saareküla loodusrada

Külavahe, Saareküla, Laimjala vald, Saaremaa
Umbes kahe kilomeetri pikkune loodusrada asub Kingli maastikukaitsealal. Rada läheb üle Saareküla mõisniku poolt rajatud kalakasvatuskanali ning läbib Saare mõisa ja päristalude vahelise kiviaed-piiri. Raja keskel asub vana liivakarjäär, kuhu on rajatud ka piknikuplats. Rajal on 15 infotahvlit, mis tutvustavad kohalikule loodusele iseloomulikke taimi, puid ja põõsaid.
https://www.puhkaeestis.ee/et/saarte-terviserajad-saarekula-loodusrada

Blesta kivi

Saareküla küla, Laimjala vald, Saaremaa
Mälestusmärgi lasi ehitada mees, kes nimetab ennast Abali ordu esindajaks vürst Gregorioks.Selle teooria järgi olevat 30 000 aastat tagasi praeguse Põhjamere ja seda ümbritsevate mandrite asemel laiunud suur ja võimas Põhja tsivilisatsioon, mille jumalanna kandis nime Blesta.Vürst Gregorio väidab, et pärast kõiki katastroofe olevat tekkinud maailmamerest hakanud taas kerkima maa. Ühe esimese maakilluna tõusis 12 000 aastat tagasi merest Saaremaa – Ema Saar. Monumendi püstitamist Saaremaale põhjendabki Abali ordu sellega, et Saaremaa kui Abalus kui Abali on sümbol, mäletamaks kunagist Põhja tsivilisatsiooni.
http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=3386

Valjala maalinn

Valjala külast umbes 700 m kagu pool
Valjala maalinn (ka: Valjala linnus) oli Saare maakonnas Valjala vallas asunud muistsete saarlaste ringvall-linnus, mis asus nüüdsest Valjala alevikust umbes 700 meetri kaugusel. Ümarovaalse maalinna läbimõõt valli välisjalamilt on kirde – edela suunas 120 m, kagu – loode suunas 110 m; välisnõlva kõrgus 5 – 8 m. Valli harja ja sisenõlva katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Linnuse õue (pindala ligi 3600 m²) loode äärel on kiviraketega kaevu ase.
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=391

Jööri külamuuseum

Madise, Jööri, Saaremaa
Jööri Küla Muuseum loodi 1998. aastal Jööri külarahva poolt, talgute korras. Muuseumi hooneks osteti naaberkülast vana ait, mis võeti detailideks lahti ning püstitati sama aasta kevadel Madise talu sepikoja vundamendile. Muuseumisse annetatud ja korjatud eksponaatide hoidmisega tahab Jööri Küla Selts säilitada meie esivanemate tööde ja tegemiste abivahendid.
http://joori.ee/kula-muuseum/

Vaata lisainfot Saaremaa reisiinfo lehelt, kus leiad veel kümneid ja kümneid lisaideid.